12. Kasutusel olnud raadioaparatuur
Raadiojaam
“Angara - 1”
2P20
Nõukogude Liidus valmistatud statsionaarne
või kantav telefoni – telegraafi režiimis kasutatav raadiojaam kuival maal side loomiseks.
Raadiojaam töötab lühilaine sagedusvahemikus
1,6 – 7,999 MHz ja raadiotelefonitööks kasutas ühekülgriba modulatsiooni
(USB). Saatja võimsus on vähemalt 10 vatti, mis võimaldab päevasel ajal
varrasantenni kasutades sidekauguseks ca 15- 20 km. Traatantennide kasutamine
võimaldab sidekaugust suurendada kuni 80 – 120 km, ning kõrgemate sageduste
rakendamine võimaldab raadioside kuni 200 – 400 km.
Raadiovastuvõtja "Р-250M2"
leidis Nõukogude Liidu sõjaväes, laevanduses ja ka
raadioamatööride hulgas laialdast
kasutamist. Tema väga oluliseks omaduseks oli äärmiselt suur töökindlus. Seade
ei läinud praktiliselt mitte kunagi täielikult rikke ja mõne raadiolambi halb
töötamine sai uue vastu väljavahetamisega kiiresti kõrvaldatud. Vastuvõtjat lasti
välja erinevate modifikatsioonidega ja nimetustega aastatel 1948 – 1981.
Omas optilist skaalat 1 kHz täpsusega. Töötas sagedusvahemikus 1,5 - 25,5 MHz, kuid koos lisakomplektiga kuni 33,5 MHz.
Toompea sidekeskuses kasutati seda vastuvõtjat
välisriikide, (samuti Nõukogude Liidu) ringhäälingu saatjate ja maailmas putšist leviva teabe
jälgimiseks, raadioamatööride poolt antava info ja Pihkva Dessantdiviisi sidevahendite kuulamiseks.
Raadiojaam
“P-123M"
Nõukogude Armee side segamisteks kasutatud originaal raadiojaam
Raadiojaam "R-123M" oli möödunud sajandi viimasel veerandil NSV
Liidu maismaal liikuvate militaarobjektidel põhiline meeterlaineastmikus kasutatud sidevahend. Tankid, jalaväe lahingu-masinad (BMP), soomustransportöörid ja
kõikvõimalikud juhtimiskeskuste sõidukid olid tavaliselt varustatud seda tüüpi
raadiojaamaga.
Kasutatav
sagedusala: 20-51,5 MHz
Antenniks kasutati sõidukitel 4 m pikkust varrast.
Sidekaugus 13-20 km
Raadiojaam kaalus 45 kg.
Saatja võimsus
ca 20 vatti kuni 40 vatti;
Toitepinge 27 volti.
Raadiojaam omas võimalust eelnevalt häälestada kasutamiseks 4 erinevat töösagedust, kuid samas omas ka võimalust sageduse sujuvaks muutmiseks.
Raadiovastuvõtja
"R-375" (Каira)
"Р-375" (koodnimetusega Каira) oli
Nõukogude Armees kasutatav ULL-l (nii
meeter- kui detsimeeterlainetel) kasutatav raadiovastuvõtja. Esipaneelil
vasakpoolne fotoskaala töötas
meeterlainealas 20-210 MHz
ja parempoolne detsimeeterlaineala sagedustel 210-500 MHz. Omas
kaks erinevat antennisisendit, mis oli väga vajalik operatiivseks sageduse
vahetuseks. Raadiovastuvõtutrakt omas selle aja kohta väga suurt tundlikkust ja
oli võimeline äärmiselt nõrku signaale vastu võtma.
Juhtimiseks kasutati 8 alalaineala: 1) 20-31.5, 2) 31.5-50,
3) 50-79.5, 4) 79.5-115.5, 5) 115.5-161, 6) 161-210, 7) 210-354, 8) 354-500
MHz, ning vastuvõtja omas lisaks väga olulisi täiendusi eetri efektiivseks
kontrolliks. Näiteks oli võimalik lisada panoraamindikaatorit või
lisavastuvõtjaid mitme sidekanali üheaegseks kontrolliks.
Toompea sidekeskuses kujunes sellest vastuvõtjast väga
oluline töövahend, mille abil jälgiti sõjalaevade, N. Liidu piirivalvevägesid,
lennundust, kuid esmajoones KGB (Riiklik Julgeoleku Amet) sidet.
Raadiojaama “Р-148"
kasutati NSVL
dessantvägedes. Põhiliselt iseloomustab teda äärmiselt lihtne käsitsemine ja raadiojaama
kergus. 1991.a. juulikuu algul osteti ebaseaduslikult sularaha eest Pihkva
Dessantdiviisist Eesti Piirivalvele ca kümme sellist raadiojaama ning neid
kasutasid esmajärjekorras erioperatsioone teostavad piirivalvurid. Augustiputši
ajal oli nende raadiojaamade omamisel meie jaoks suur tähtsus.
Kasutatav
sagedusala: 37-51,95 MHz;
Kasutatav
antenn: 1,5 m kõrgune painduv varras;
Sidekaugus: 6
km;
Kaal: 3 kg;
Saatja
väljundvõimsus: 1 vatt.
Tööaeg ühe
akumulaatoriga: 10 tundi (5:1 saate – vastuvõtu suhe).
80m laineala amatöörraadiojaam "Kontur - 80"
Omavalmistatud väikse võimsusega lühilaine
amatöörraadiojaam. Sidekeskuses leidis kasutamiseks Eesti – Leedu- Läti
vahelise sidekanali pidevaks jälgimiseks.(idee autor ja disain: A. Jõgiaas)
Vastuvõtja " Volna - K"
NSV Liidu mereside raadiovastuvõtja, mis on lisaks
võimeline vastu võtma väga madalaid sagedusi. Toimib sageduste vahemikus 12 kHz – 24 MHz.
Raadiojaam "P - 158"
töötab laias ULL sagedusvahemikus ja oli koostöövõimeline mitmete tollaste teenistusside raadiojaamadega.
Kasutatav sagedusala: 30 – 80 MHz; Kaal: 3,6 kg; Saatja võimsus: 1 watt;
Sidekaugus: 4 kuni 15 km, oleneb kasutatavast antennist.
Raadiojaamu "Ljon - V"
kasutas "Eesti Kodukaitse". Raadiojaamu valmistati ühel kanalil kasutamiseks sagedusvahemikus 33 - 48,5 MHz ja 57 - 57,5 MHz.
Vastuvõtja "P - 872"
NSV Liidu põhiliselt lennundussides kasutatav
vastuvõtja – selle abil jälgiti Tallinna ja lähikonna õhuruumis toimuvat
raadiosidet. Võtab vastu sagedustel 100,000 – 149, 975 MHz AM ja FM tööliikidega.
Raadiojaam "Ljon - B"
Eesti Piirivalvestaabi sõidukitel ja paljudes piiripunktides olid kasutusel need raadiojaamad.
Raadiojaam "Ljon - BM"
oli samuti Eesti Piirivalves kasutusel.
Raadiovastuvõtja " P - 311"
Nõukogude armee lühilaine raadiovastuvõtja R – 311 oli sidekeskuses tagavaraks, juhuks kui mingis olukorras tekkib vajadus lisa vastuvõtu seadmeks. See raadioseade sobib väga hästi ringhäälingu monitooringuks, sest skaalamehhanismil on lisavõimalus sageduste hästi kiireks üles leidmiseks. Vastuvõtja tööliikideks on AM ja CW ning töötab sagedus vahemikus 1 – 15 MHz.
Nõukogude Liidu
lennukitel kasutati raadiojaamu „Baklan -20“
Töötab sagedusalas
116, 000 – 137.975 MHz, tööliik AM, saatja võimsus 18 vatti.
Raadiojaamad „Baklan – 20“ monteeriti uutesse korpustesse
ja peale mõningast elektroonilise konstruktsiooni muutmist leidsid laialdast
kasutamist (Idee ja disaini autor A. Jõgiaas).
Esimesel pildil olev
töötab raadiojaam sagedusalas 136,000 – 157, 975 MHz FM tööliigis ja saatja
väljundvõimsus on 20 vatti. Skaala "valetab" 20 MHz allapoole. Alumine raadiojaam on säilitanud oma esialgsed
parameetrid (116 – 137, 975 MHz AM)
Vastuvõtja "Bicon"
Kiireks monitooringuks või ühe konkreetse sageduse kuulasime kasutasime isegi laiatarbe vastuvõtjat.
Raadiojaam "Palma"
Raadiojaamad "Palma" olid kasutusel Siseministeeriumi süsteemis. Tuletõrjeameti mehed kindlustasid side nende raadiojaamade abil paljude strateegiliselt tähtsate objektidega.
Amatöörraadiojaam "UW3DI"
kindlustas selle raadiojaama abil Tartust Arvo Pihli (ES5MC) poolt pideva "kuuma" liini Tallinna - Vilniuse vahel.
Raadiojaam
“Majak”
Tollase uuema põlvkonna raadiojaama "Majak" kasutasid 1990.a. alguses NSVL Siseministeeriumi allasutused ning eriti vajas moodsaid sidevahendeid miilits.
Taktikalised – tehnilised
andmed:
Sagedusala: 146 – 174 MHz;
Väljundvõimsus: 8 – 15 w;
Kanalite arv: 1....8; kuid valmistati ka 80 kanaliga raadiojaamu.
Toitepinge: mobiilsetel
13,2 volti ja statsionaarsetel 220 volti, 50 Hz.
Meie hinnangul olid raadiojaamad "Majak" tol hetkel parimad
Nõukogude Liidus kasutatavad mobiilsed raadiojaamad. Eesti Vabariigi piirivalves võeti need
raadiojaamad piiratud koguses “relvastusse” juba 1991.a. algul. Ametlikult ei olnud Eestil sellist tehnikat
võimalik saada, kuid tagavarakomplektidena küll. Põlvas asunud
Teenindus-kooperatiiv “TAKA” ehitas neist Venemaalt soetatud seadmetest uued
raadiojaamad, valmistas neile ümber korpused ja seadistas nad tööks EV
piirivalve- ja raadioamatöörsagedustel.
Peaminister Edgar Savisaare personaalne raadiojaam
"Põranda alla" siirdumiseks oli ettevalmistatud jõupaberist kotikene raadiojaama, tagavara aku, juhendite ja isikute andmetega kelle poole pöörduda nii Eestis kui ka välismaal side loomiseks.
Amatöörraadiojaam "Efir - M"
Tööstuslik lühilaine
amatöörraadiojaam „Efir-M“. Toompea lossis kasutati seda raadiojaama koos
võimsusvõimendiga sideks Balti vabariikide, Moskva „Valge maja“, maakondade ja
välisriikide raadio-amatööridega. Eesti
valitsusjuhtidest kasutas seda raadiojaama
peaminister Edgar Savisaar ja majandusminister Jaak Leimann.
Lühilaine võimsusvõimendaja
Omavalmistatud
lühilaine võimendaja raadiojaamale „Efir – M“ või „Angara – 1.“ Omab väljundvõimsust ca 500 vatti.
Raadiosidekeskuses kasutati sellist võimsust 21. augustil 1991.a Nõukogude Liidu dessantvägede lühilaine
raadioside segamiseks ja sidepidamiseks välisriikidega.
Toompea Sidekeskuses oli kasutusel veel mitmesuguseid elektroonika seadmeid, nagu näiteks automaat majakad häiresignaalide eetrisse saatmiseks (idee ja ehitus Olavi Tomson), elektroonilised mäluseadmed kiirete morsekoodis sõnumite lähetamiseks jmt.
