4. NSVL armee ründab Eesti Vabariiki

NSV Liidu armee elektrooniline rünnak Eesti Vabariigi vastu algas 20. augustil 1991. Mööda Tallinna erinevaid piirkondi sõitis ringi spetsiaalne nõukogude armee raadioseadmetega varustatud sõiduk ja katsetas side- ja infosüsteeme, [tõenäoliselt] teostas sideluuret, mille abil kogus luureteavet  ning ühtlasi harjutas elektroonilist segamist. Nende rünnak toimus Eesti Kodukaitse raadiovõrgu sidetegevuse suhtes. See oli otsene elektroonilise sõja algus.  Võimalik, et sellise elektroonilise segamisega taheti kontrollida, kas Eesti omab mingeid elektroonilisi vahendeid enda kaitseks ja võtab tarvitusele vastu meetmeid. (Karits, Jõgiaas 2012)

Nõukogude Armee kasutas Eesti vastase elektroonilise segamise variandina valiksegamist (spot jamming), mis on teatud kanali või sageduse segamine. See oli tol ajal kõige lihtsam ja levinum raadiosageduse (kanali) segamise meetod. Hiljem on võetud segamiseks kasutusele keerulisemad tehnoloogiad. (Herskovitz, D. 1998)  

Samal ajal teostasid  nõukogude vägede sõjaväelased lahinguluuret[1] Toompeal. Intervjuus Ain Saarna küsis: „Edgar Savisaar, kas oli ka Toompeal näha nö punaarmee ründe salku? Seal olid küll tankitõkked jaanuari kuust juba maas, aga kas ka teatavat luuretegevust märgata oli.“ Savisaar: „Luuresalku oli märgata küll. Meie piirivalvemehed rääkisid sellest, et kui nemad tegid meie kaitse ettevalmistusi, ... siis teisel pool liikusid tegelikult väikesed grupid sõjaväelasi, kes jälgisid meid ja meie omakorda siis jälgisime jälle neid.“ (Savisaar, Jõgiaas 1992)

20. augusti 1991.a hilisõhtul võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest.“[2]

Peale iseseisvuse väljakuulutamist 20. 08. 1991. aastal on Eesti Vabariigi näol tegemist formaal – juriidiliselt iseseisva riigiga, kes on konstitutsiooniliselt väljaspool Nõukogude Liitu olev. (Savisaar 2004, 684, 685)

Umbes samal ajal vaikisid täielikult Nõukogu Armee sidesüsteemid. Esialgu arvasime, et nad leppisid Eesti taasiseseisvumisega ja augustiputš on sellega lõppenud. Kuid me eksisime! Tegelikult kasutasid nad raadiovaikust, et meie võimalikku sideluuret petta ning samas valmistusid rünnakuks.

Kasutatud kirjandus:

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus (1991), Eesti riiklikust iseseisvusest, Tallinn (RT 1991, 25, 312) Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13071519, 15.07.2013

falseHerskovitz, D. (1998)  A sampling of EW Jammers, Journal of Electronic Defense21.9 (Sep 1998): 57-63. Kättesaadav: http://search.proquest.com/pqrl/docview/206594063/fulltext/13F4809A5CC1564B24E/7?accountid=10768, 15. 07. 2013

Karits, H., Jõgiaas, A. (2012) Leegitseval piiril. Tallinn: MTÜ Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts

Savisaar, E. (2004) Peaminister, Eesti lähiajalugu 1990 – 1992, Tartu: Kleio

Savisaar, E., Jõgiaas, A. (1992) Intervjueerija Saarna, A., Helisalvestis (Raadiosaade „Piirist piirini“), Tallinn, Vikerraadio 07.05.1992

 

---

[1] Lahinguluure – combat intelligence Definatsioon: vaenlast, ilmastikku ja maastiku geograafilisi iseärasusi puudutavad luureandmed, mida ülem vajab lahinguoperatsioonide planeerimisel ja elluviimisel.

[2] Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus (1991), Eesti riiklikust iseseisvusest, Tallinn (RT 1991, 25, 312)