8.

Peale augustisündmusi teatati Eesti valitsusele ja piirivalve juhtkonnale, et kasutati elektroonilisi meetmeid Pirita Teletorni ründavate Pihkva Dessantdiviisi vastu. Kahjuks on see nii, et „olukordades, kus teave õigete inimesteni jõuab, ei pruugita seda vääriliselt hinnata.“ (Owen 2009, 14)

 

Eesti valitsuse ministrid andsid mõni päev peale augustiputši pressikonverentsi ajakirjanikele ja isegi selleks ajaks ei suutnud nad veel taibata tegelikult toimunut. Tõesti väga raske on aru saada ja uskuda, et Eesti väike siderühm suutis võimsa nõukogude sõjaväe ainukese  nõrga  koha, nende „Achilleuse kanna" üles leida ja just seda rünnata. Raivo Linnas on sellest pressikohtumisest kirjutanud järgmiste sõnadega: „Ründajate pikaldane  tegutsemine oli ministrite hinnangul tingitud sellest, et nad ei taibanud kohe, kus asub teletorni tuum.“ (Linnas 1991)

Eesti riigi taasiseseisvumisel omab väga suurt tähtsust Balti vabariikide vaheline sidealane koostöö. Eriti aktiivne ja igapäevane oli infovahetus Eesti ja Leedu valitsuste vahel. Samuti olid meil väljatöötatud prioriteetsed tegevusvaldkonnad, mida üks või teine riik teostas, ning paroolid ja leppetekstid sündmustest teatamiseks jne. Sarnaseid kokkulepitud märksõnu kasutasid omavahelise raadioside pidamisel ka Balti riikide peaministrid. Augustikriisi ajal olime liitlased samuti Vene NSV juhtidega ning see lisas tugevasti lootust demokraatlike jõudude võidule.

Kasutatud kirjandus:

Linnas, R. (1991) „Teletorn pidas lõpuni vastu.“ Postimees, 24. August 1991, Nr 191 (191) lk  3.

Owen,D. (2009)  Spionaaž. Tallinn: Koolibri