5. Elektrooniline võitlus

 [Tallinna] Teletorni ründamine oli Nõukogude armeel hoolikalt kavandatud. Kõik rünnakuüksused liikusid sünkroniseeritult ja varem koostatud plaane järgides. Operatsiooni planeerijad Pihkva dessantdiviisi staabist ei osanud karta, et allüksustega võib side ootamatult ja täielikult katkeda. Ent see ometi juhtus ja dessantdiviisi komandöril ei olnud seejärel enam olukorrast ülevaadet ning ta ei saanud anda rünnakukäsku. Aktsioonis osales neil kolm üksust: erirühm torni vallutamiseks, soomukite grupp ja autodel dessantlased. (Karits, Jõgiaas 2012)

Toompea Sidekeskuse märkmed 21.08.1991.a. kell 05:45kuni 07:10, kui nõukogude sõjaväelased siirdusid lühilaine sagedustele. 

21. augustil kell 05:55 katkestas Nõukogude sõjaväesagedustel püsinud raadiovaikuse Pirita teletorni juurest venekeelne kõneedastus meetodiga tulnud teade “Me oleme kohal”. Tondil asuvas juhtimispunktis asus seejärel isiklikult sidet pidama Pihkva dessantdiviisi Tallinnas viibinud kõrgeim komandör, kes käskis “kohapealsest olukorrast” ette kanda.

Valitsuse sidekeskuse juht pidi edasise tegevuse suhtes ise otsustama ja tegema seda kohe, sest puudus igasugune võimalus kiiresti konsulteerida peaministri või riigiministriga. Sidekeskusest anti käsk “alustada segamist”, mille tulemusena katkes Pihkva dessantdiviisi väeüksuste omavaheline raadioside.

 

Rünnakuüksused on asunud Tallinna Teletorni vallutamiseks positsioonidele ja Tondil asuvas sõjaväeosast nõuab operatsiooni juht endale ülevaadet olukorrast. Selle peale asutakse talle salastatult olukorrast ette kandma, aga see ei õnnestu, sest Eesti elektroonilised segajad on asunud tegevusse ja Nõukogude Armee side on täielikult blokeeritud.

Dessantdiviisi radistid kasutasid side loomiseks kõiki kokkulepitud kanaleid ja nende käsutuses olevaid raadiosidevahendeid, kuid igal sagedusel suutis Eesti poole segaja Tabasalus [valiksegamisega] nende raadiosaatjate signaale segada. [Seejärel siirdusid nad lühilaine astmikku, kuid sealgi asuti neid segama Toompea sidekskuse raadiosaatjaga.] Nõukogude armee radistidel oli tegelikult küll päris hea väljaõpe, kuid seni ei olnud nad osalenud reaalses sõjategevuses. Ent nüüd olid nad äkki sattunud olukorda, kus miski õpitu enam ei toiminud. Õppustel olid nad sageli harjutanud, et häirete tekkimisel minnakse teisele kanalile ja tavaliselt side taastub, [kuid nüüd seda ei juhtunud]. Tallinnas aga peeti nendega elektroonilist sõda selle sõja kõikide reeglite alusel, mida nad loomulikult ei oodanud ega osanud näha ka endi jaoks mõnda tõhusat väljapääsu varianti ootamatult tekkinud olukorrast. Lõpuks olevatki pandud Tallinna teletorni ja Tondil asunud staabi vahel liikuma teateid edasi-tagasi toimetav virgats. (Karits, Jõgiaas 2012) 

Seega, 21. augusti 1991. aasta varahommikul alustati rünnakut Pirita Teletorni hõivamisele asunud väeüksuste juhtimissüsteemide vastu ja katkestati Nõukogude Armee väejuhatuse sidevõrgus[1] nendele kõrgemalt poolt tulevad korraldused - juhtimised ära. Loomulikult kaasnesid sellega elektroonilise sõja kommunikatsioonilahingud informatsiooni füüsilise ülekande sfääris, nii ultralühilaine kui  lühilaine sagedusalades.

Lisaks  saavutas Eesti pool  üllatusliku  elektroonilise rünnakuga mitmeks tunniks täieliku infoülemvõimu[2] rünnakule asunud  nõukogude armee väeüksuste üle ja võites sellega väärtuslikku aega. Tollane peaminister Edgar Savisaar: „Rünnak minetas hoo, enne kui see jõudis õieti alatagi. Esialgu saabus masti piirama veoautotäis sõdureid, seejärel jõudis kohale soomustransportööride kolonn ning lõpuks veel terve jalaväeüksus.“ (Savisaar 2004, 673)

Kasutatud kirjandus:

Karits, H., Jõgiaas, A. (2012) Leegitseval piiril. Tallinn: MTÜ Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts

Savisaar, E. (2004) Peaminister, Eesti lähiajalugu 1990 – 1992, Tartu: Kleio

                                                                                                                                   

 

 

---

[1] väejuhatuse sidevõrk – Definatsioon: sidevõrk, mis ühendab mingit juhtimistasandit mõne või kõigi alluvate tasanditega käsutamiseks või juhtimiseks

 

 

[2] Infoülemvõim (information superiority - võime/võimekus koguda, töödelda ning edastada katkestamatut infovoogu, samal ajal takistades vastasel teha sedasama.