2. August 1991, Riigipöördekatse NSV Liidus

18. augusti 1991.a hilja õhtul kuulutas Gennadi Jannajev ennast Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimeheks ja kohustas TASS-i telegraafi agentuuri teatama tema võimule tulekust ja nõudis, et GOSTELERADIO uudistes teatatakse  M. Gorbatšovi  erruminekust tervislikel põhjustel. Samaaegselt asusid Nõukogude väeüksused täitma neile antud korraldusi ning ründama hõivamisele määratud objekte. (Jensen 1993)

19. augustil 1991.a ilmusid tankid Moskva tänavatele, kuid saabuvaid vägesid võttis rahvas vastu protestiga. Mõningatel juhtudel blokeerisid inimketid sõjaväe tehnika liikumise. Paljud inimesed kogunesid „Valge Maja“ ümber, kus asus Vene NSV Parlament ja alustasid hoone barrikadeerimist ning kaitsetegevust. Sellest hoonest sai kogu putšiajaks Boriss Jeltsini staap. (Burbulis, G. 2011)

Vene inimese jaoks oli nüüd kaks Moskvat, Üks oma Kremliga, mis oli ühtlasi Nõukogude Liidu pealinn ja Vene vabariigi pealinn, mille liidrid asusid „Valges majas“. Kreml kujutas ajaloolist möödanikku, aga uus ei olnud veel omaks saanud. Kreml omas veel võimu instrumente, mida kardeti. Kodumaa suhtes tuli teha valik. (Bialer 1992)

Ajakiri Raadio on avaldanud artikli ja fotoreportaaži kuidas 19. – 21. augustil 1991.a olid hetked kui Vene NSV Parlamendi poolt olid ainukeseks kasutatavateks informatsioonikanalideks  amatöörraadiojaamad kutsungitega R3A ja R3B. (Август, 1991) 

Kohe peale seda kui Moskvas alustas amatöörraadiosagedustel eetris tegevust Vene NSV Parlamendi raadiojaam lõi Toompea sidekeskus kasutades kutsungit ES1WA (Tallinna Raadioklubi) kontakti nendega. Toimus tavaline sideproov üksteisele signaali kvaliteedist hinnangute andmisega ja sooviti vastastikku edu! Loomulikult ei teatatud Moskvasse ja eetrit pealtkuulavatele isikutele, et tegu on Eesti Vabariigi valitsust esindava raadiojaamaga. Seega oli loodud  alternatiivne otseside Moskva „Valge majaga“ (Venemaa presidendi Boriss Jeltsini staap) ja alati oleks saanud seda kanalit kasutada tollase liitlasega suhtlemiseks. Lisaks asusid Eesti amatöörraadioside  välismaised tugipunktid Soomes, Rootsis, Leedus ja Lätis. Leedul oli omakorda otseside Poola ja Ameerika Ühendriikide valitsusega. Toompea lossi ja Vilniuse parlamendihoone sidekeskuste vahel toimis 1991. aasta augustiputši päevadel püsiv raadiosidekanal, mille kaudu käis vilgas teabevahetus. Side Tallinna ja maakondade vahel toimis  tänu  raadioamatööridele kelleks olid: Arvo Pihl Tartumaalt, Ilmar Reimann Lääne-Virumaalt, Valeri Kaljagin Valgamaalt,Kundar Aigro, Tiit Möller ja Andres Reedo Põlvamaalt, Tõnu Taimsaar Võrumaalt, Andres Ehrlich Jõgevamaalt ja Ako Põhako Pärnumaalt. Lisaks täitsid sidealaseid eriülesandeid Võrumaal Andres Puusep ja Kalju Sooäär. (Karits, Jõgiaas 2012) 

19. augustil 1991.a asus oma kohale salastatud asukohaga sidekeskuses (Rannamõisa kõrghoone viimasel korrusel) elektrooniliseks sõjapidamiseks ja signaaliluureks loodud spetsiaalne raadioala spetsialistidest koosnev grupp, kes said lahinguülesanded otse valitsuse sidekeskusest. Sellesse gruppi kuulusid Lembit Kullmar, Hellar Pagi, Viktor Repponen, Meelis Tellmann ja Tarmo Tölp. (Karits, Jõgiaas 2012)

 

                                          Ultralühilaineala segamine toimus sellest hoonest

 

 Samast päevast alustas Tallinnas ööpäevast raadiovahti Jaak Jõesoo juhitud sidekeskus, mis oli Toompeale väga oluline koostööpartner, sest nende käsutuses oli suurel hulgal mobiilset tehnikat ja mitmesuguseid erinevaid võimalusi erakorraliste sidevõimaluste loomiseks. Tagavarasideks oli veel tänu  Eesti Energia sidejuhi Aivo Ojangu aktiivsele kaasabile Toompeal valitsuse käsutuses Eesti Energia raadiojaam, mille abil oli võimalik siseneda nende sidevõrkudesse ja luua sideühendusi üle Eesti, aga ka naaberregioonides. (Karits, Jõgiaas 2012) 

Õhtupoolikul saabus Toompeale info, et Luhamaa piiripunktist sõitis läbi enam kui sajast lahingumasinast koosnev kolonn. Tegemist oli Pihkva dessantvägede polguga. Polgu koosseisus oli ligikaudu sajameheline rood, mis oli spetsialiseerunud teletornide ja muude kõrgrajatiste hõivamisele, mida oli kasutatud ka jaanuaris Vilniuse teletorni vallutamisel. Kolonn liikus aeglaselt, aga kindlalt Tallinna suunas. (Savisaar 2004, 653)

 

 

                                            Pihkva Dessantdiviis liigub Tallinna suunas.

 

Kasutatud kirjandus:

falseBialer, S. (1992) The Death of Soviet Communism.  Foreign Affairs70.5 (Winter 1991/1992): 166. Kättesaadav: http://search.proquest.com/docview/214304164/fulltext/13F384822404A71000E/4?accountid=10768,  12. 08. 2013

Burbulis, G. (2011) MELTDOWN FOR THE FIRST TIME, BORIS YELTSIN'S RIGHT-HAND MAN TELLS THE INSIDE STORY OF THE COUP THAT KILLED GLASNOST - AND CHANGED THE WORLD, Foreign Policy, Jul/Aug 2011, 71 – 77  Kättesaadav: http://search.proquest.com/docview/875238158/13F3853574F4F62FB48/2?accountid=10768,  12.08.2013

Jensen, L. (1993)  The press and power in the Russian Federation,  Journal of International Affairs, Vol  47. 1,  Summer 1993: 97     Kättesaadav: http://search.proquest.com/docview/220698151/13F38330EEA49CE4B78/40?accountid=10768 ,  12. 07. 2013

Karits, H., Jõgiaas, A. (2012) Leegitseval piiril. Tallinn: MTÜ Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts

Savisaar, E. (2004) Peaminister, Eesti lähiajalugu 1990 – 1992, Tartu: Kleio

Август, 1991. (1991)   Журнал Радио N 11. 1991. 1, 6